Jõhvi Rõõmukoolis avati hiljuti rühm, kus eesti lapsed õpivad vene keeles. Kõigis viies rühmas tegutsetakse aga Montessori pedagoogika järgi nii, et õppimine toimub justkui iseenesest.
Rõõmukool on tegelenud beebide ja mudilaste arendamisega neli ja pool aastat ning praegu käib seal ligi poolsada peret. Eelmise aasta novembrist on esmaspäeva hommikud 3-5 aastaste eesti emakeelega laste päralt, kes õpivad elulisi oskusi vene keeles.
Lastevanemate soovil
Keelekümblusrühma avamise taganttõukaja oli Kadi Metsla, kelle laps on Rõõmukooli kasvandik alates beebieast.
"Laps sai sügisel kolmeseks ja pidi minema lasteaeda. Olin lugenud, et Eestis on kahesuunalised keelekümblusrühmad (eesti lapsed õpivad vene keeles ja vastupidi - toim.) ning pidasin iseenesestmõistetavaks, et ka meil on selline rühm olemas. Kui mulle teatati, et sellist rühma ei ole ega tule ja minu laps võib minna vene rühma, kui ma tahan, et ta keelt õpiks, lagunes minu plaan laiali."
Mõte, et tütar võiks lasteaias võõras keeles õppida, hakkas idanema sellest, et Katariina vaatas pisikesest peale ingliskeelseid multikaid ja talle oli inglise keel hästi külge jäänud.
"Teadsin, et Hälis (Rõõmukooli asutaja Hälis Rooste - toim.) jagab sama arvamust: lapsed peaksid väiksest peale õppima teisi keeli, sest see on nendele hästi lihtne. Meie keskkonnas oli lihtsam luua venekeelne keelekümblusrühm. Mul on väga hea meel, et Hälis selle ellu viis."
Kuna keelekümblus toimub kord nädalas, käib Katariina täiendavalt huvikeskuses venekeelses laulu- ja mängukoolis.
"Lapsele pole vahet, mis keeles ta mängib või mingeid asju teeb. Jääb külge, palju jääb, eks koolis õpib juurde," räägib Kadi Metsla, kes ise nägi koolis vene keele õppimisega kurja vaeva ja kelle ülikoolikaaslased ei suutnud ära imestada, kuidas Ida-Viru eestlased ei oska justkui iseenesest vene keelt.
Teisedki vanemad otsivad võimalusi, et nende laps saaks toimetada venekeelses keskkonnas väljaspool Rõõmukooli tunde.
"Käime Luisega teadlikult venekeelses mängutoas ja tal on keelest arusaamise tase täiesti olemas. Selleks ajaks, kui tema läheb kooli, on seal arvatavasti juba 60 protsenti vene lapsi. Tahaks, et ta saaks aru ega jääks suhtlusest kõrvale," põhjendab õpetajast lapsevanem Karis Peetsalu.
Omandab nagu käsn
Hälis Rooste sõnul on eesti vanemad, kes soovivad oma mudilastele venekeelset[HR5] keelekümblust, siiski vähemuses.
"Jõhvi lasteaedades oli just küsitlus, kas on vajadust avada kakskeelne venekeelne keelekümblusrühm, aga lastevanemate teadlikkus on selles osas väga väike. Paljud ei tea, kui oluline on kuni 6-aastasele lapsele pakkuda võõrkeelt, sest ta omandab seda nagu käsn. Ja kui võõrkeeleõpet soovitakse, siis pigem inglise keelt. Mina leian, et tuleb ära kasutada keskkonda, kus me elame ja tegutseda selle nimel, et eesti lapsed ei jääks tulevikus konkurentsis maha."
Rõõmukooli keelekümblusrühmas on põimitud keelekümbluse ja Montessori metoodika. Viimane on põhjus, miks Kadi Metsla Rõõmukooli kahekordselt fännab.
"Ma olen Montessori fanatt ja minu jaoks oli see teadlik valik," kinnitab ema, kelle sõnul oleks tema laps Rõõmukoolis nagu äravahetatud. "Siin ta teeb kõike kaasa, koristab enda järel, õpib. Teeb seda, mida ta kodus teha ei taha."
Rõõmukooli lapsevanem Kristina Ernits hindab samuti Montessori metoodikat. "Siin on arenguks sobiv keskkond ja vahendid, mida sa iseendale koju ei soeta."
Kasutavad päris asju
Rõõmukoolis kasutab laps oma tegevustes päris asju, näiteks kannu ja tolmuimejat, aga nii mööbel kui töövahendid on lapse suuruses. Emad räägivad, et mudilasele, kes soovib ise muna praadida, on tulnud koduski käepärasem pann osta.
Hälis Rooste sõnul on spetsiaalsed Montessori vahendid üsna kallid ja neid ei jõua koju osta. "Aga väga palju saab ka oma kätega teha, et last kodus toetada. Seetõttu oleme ühe ruumi planeerinud lastevanematele, et nad saaksid tunni ajal koos istuda, omavahel kogemusi jagada ja õppevahendeid valmistada."
Eelmisest aastast rendib MTÜ Rõõmukool ruume Jõhvi vene põhikoolis tühjaks jäänud pinnal. Praeguseks on renoveeritud ja inspireeriv õpikeskkond loodud 3-6aastastele. Teised klassiruumid ootavad veel järge.
Sel aastal käib Rõõmukoolis koos kaks beebide rühma, keelekümbluse rühm, eelkool ja muusikaring. Komplekteeritud on ka 6-9aastaste vene emakeelega laste rühm. Nemad hakkavad õppima eesti keeles ja täiendavad oma koolis saadud teadmisi Montessori metoodikaga. "Rühm on koos, aga otsime võimalusi klassiruumi renoveerimiseks," ütleb Hälis Rooste.
Olemasolev 3-6aastaste rühmaruum on jagatud viide eri tsooni. Seal on praktilise elu ala, kus saab õppida näiteks koristama ja süüa tegema. Veel on esindatud matemaatika, kultuuri, keele ja meelte valdkonnad. "Töövahendid on geniaalsed, näiteks matemaatika vahenditega võib panna 4-5 aastase lapse tuhandete piires arvutama," räägib Hälis Rooste.
Sütitab lambikese
Keelekümblusõpetaja Anne Meldre, kes on läbinud ka Montessori pedagoogika koolituse, tutvustab kaks ja pool tundi kestva õppetöö ülesehitust: "Alguses on hommikuring, kus tervitame üksteist ja mina teen mingil teemal esitluse. Kuna täna istutasime tunni lõpus sibulaid, siis rääkisin sellest, kuidas taim kasvab. Õpetaja peab seda huvitavalt tegema, et lapsel süttiks lambike ja ta tahaks seda teha."
Hommikuringile järgneb individuaalne töö. "Kes õmbleb nööpe või õpib neid kinni panema, kes teeb värsket apelsinimahla, kes koorib porgandit, kes lõikab õuna, kes katab laua. 80 protsenti tegevustest on praktilise elu valdkonnast, et laps oskaks end ise teenindada," selgitab Anne Meldre.
Laps võib valida iseseisvaks tegevuseks ka näiteks raamatu lugemise või pilli mängimise. "Laps dikteerib, aga teatud piirides, sest reeglid on paigas: kui ma teen tööd, siis koristan enda järgi, liigun vaikselt, ma ei sega teisi. Ega nende reeglite järgimine ei ole kerge," tõdeb õpetaja.
Oma reeglid on ka lastevanematele, näiteks "väldin sõna "ei"", "kiidan tegu, mitte last", "enne näitan, kuidas teha ja siis luban lapsel ise teha" või "ei sekku lapse tegevusse!".
"On ülioluline, et vanem kasvaks lapsega koos ja kõigil Rõõmukooli vanematel oleksid ühesugused väärtused ning põhimõtted. Sel juhul on palju lihtsam üksteisest aru saada," ütleb Hälis Rooste.
PILDIALLKIRI:
Esmaspäeva kevadiselt päikseline ilm oli igati sobilik lillesibulate istutamiseks. Et tegu on keelekümblusrühma tunniga, suhtleb õpetaja Anne Meldre eesti lastega ainult vene keeles.
Loo autor:
SIRLE SOMMER-KALDA
sirle@pohjarannik.ee
Comments